Kodu ja Aed

Keelatud võõrliigi tõrje on maaomaniku kohustus 

Eike Vunk, Õhtuleht, 21. mai 2020, 13:04
Verev lemmaltsFoto: Eike Vunk
Võõrliigid on Eestis need, kes siia ilma inimese abita – olgu tahtliku või tahtmatuga – ei jõuaks. Kord siia sattunud, hakkavad nad kiiresti looduses vohama ja kohalike liikide elupaiku üle võtma.  

Invasiivsed võõrliigid mõjuvad looduse mitmekesisusele negatiivselt. Sellistest võõrliikidest on koostatud nimekirjad ja neid meil kasvatada ei tohi. Ka mitte oma aias.

Eestis keelatud liikide nimekirja on kantud 13 taime (Euroopa Liidu omas on neid 36). Eesti looduslikku tasakaalu ohustavad taimed on hiid-karuputk, Sosnovski karuputk, roomav akroptilon, perekond ambroosia kõik liigid, ameerika ruse, verev lemmalts, kanada kuldvits, sügis-kuldvits, vooljas pargitatar (vooljas kirburohi), sahhalini pargitatar (sahhalini kirburohi), voolja ja sahhalini pargitatra hübriid, tihe jõgikatk ja Elodea nuttallii.  Tutvustame mõningaid neist.

KARUPUTK. Riik on seda võõrliiki tõrjunud juba üle kümne aasta. Töö jätkub ja maaomanikud on väga oodatud sellele kaasa aitama. Kord aastas tuleb kõik taimed ettevaatlikult välja kaevata ja kuivama jätta. Järjekindla tõrje tulemusel hakkab karuputk meie maastikupildist taanduma. Pikemalt saab riiklikust karuputketõrjest ja selle tulemustest lugeda Eesti Looduse 2019. aasta märtsinumbrist.

Sosnovski karuputk.Foto: Eike Vunk

PARGITATRAD. Need Ida-Aasiast pärit liigid, tuntud ka kui konnatatar ja kirburohi, on jätkuvalt väga populaarsed, kuid et neist on äärmiselt raske vabaneda, põhjustavad nad maaomanikele järjest rohkem probleeme. Pidev niitmine ei anna tulemusi ja kuni kahe meetri sügavusele ulatuvat juurestikku on võimatu tervenisti välja kaevata. Ehkki pargitatar kasvab peamiselt aedades, satub neid kahjuks järjest rohkem loodusesse ja seal muudavad nad elupaiku tundmatuseni.

PargitatarFoto: Eike Vunk

VEREV LEMMALTS. See maailmas kümne kõige invasiivsema liigi hulka kuuluv taim on ka Eestis plahvatuslikult levima hakanud. Kuigi imekaunite õitega, põhjustab ta suurt loodusliku mitmekesisuse kadu. Liik on inimesele ohutu ja seda on kerge välja rohida, kuid seda tuleb teha järjekindlalt, et vältida seemnete valmimist.

AMEERIKA KEVADVÕHK. Niiskete kasvukohtade suur ja dekoratiivne liik, kasvab tihedate ja väga vastupidavate massidena. Soomes ja Rootsis põhjustab see veekogude kallastel juba praegu suuri probleeme. Et Eestis sellist olukorda ennetada, ei tohiks seda kindlasti koduaedades kasvatada. Taime sugulane – Kamtšatka kevadvõhk – on sama invasiivne ja ehkki see pole veel keelatud liikide nimekirjas, tuleb siiski hoolt kanda, et see püsiks ainult oma aias.

Ameerika kevadvõhkFoto: Eike Vunk

Kõikide keelatud liikidega saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel (www.keskkonnaamet.ee). Keelatud võõrliikide tõrje kohustus lasub maaomanikul. Seega peaks iga maaomanik olema informeeritud ja vastutustundlik.

Uusi liike tuleb aina juurde

Uusi võõrliike tuleb aina juurde. On hulk liike, mida pole veel keelatute nimekirja kantud, kuid mis on samuti invasiivsed ega peaks omasoodu levima.

HULGALEHINE LUPIIN. Lupiin ehk hundiuba on meil populaarne iluaiataim, mis paraku järjest enam vohab teeäärtes ja raiesmikel. Lupiiniga on hädas põhjanaabrid, et Eestis lihtsamalt läheks, tuleks lupiini levikut juba eos piirata, näiteks teehoolduse käigus maha niita, ehkki taim on kasvades ilus. Kui niita alles pärast seemnete valmimist, aidatakse liigi levimisele kaasa.

LupiinFoto: Eike Vunk

KURDLEHINE KIBUVITS. See on ainuke üle kümnest Eestis kasvavast kibuvitsaliigist, millega meil on suuri probleeme, sest paljud avatud rannaluited on muutumas läbipääsmatuteks kibuvitsatihnikuteks. Haljastuses kasutatakse seda liiki meelsasti ja nii levib ta ka sisemaal. Mõistlik oleks asendada see liik teiste kibuvitsade või hoopis mõne roosisordiga.

Kurdlehine kibuvitsFoto: Eike Vunk

Kui võõrad taimeliigid püsiksid koduaedades, ei tarvitsekski nende pärast muretseda. Loodusesse jõuavad võõrliigid kahel viisil: taimed kasvavad aiast välja omal jõul või levitavad neid maaomanikud ise, viies rohimise-harvendamise järel aiajäätmed võsa vahele või metsa alla. Võõrliigid hakkavad seal kasvama ja loodust kahjustama. Et seda ei juhtuks, tuleks aiajäätmed oma aias kompostida.

Pane tähele!

Taimedega võid aeda tuua ka taimehaigusi ja -kahjureid. Vahest tuntuim kahjur on praegu lusitaania ehk Hispaania teetigu – iga aiapidaja õudusunenägu. Eriti Harjumaal, aga ka mujal Eestis levinud suurest nälkjast on raske vabaneda. Liiki hävitades tuleb olla tähelepanelik, et ei kahjustataks talle sarnaseid kodumaiseid suurt ja must-seatigu. Samuti tuleb olla hoolas kahjurivastaste mürkidega, et mitte kahjustada kogu ülejäänud elustikku.

Aiapidaja meelespea

  •  Mõtle hoolega, mida oma aeda tood ja istutad! Eriti salakavalad on veeliigid, neid ei ole võimalik veekogudest täielikult eemaldada. Ära too oma aeda keelatud võõrliike.
  • Tõrju keelatud võõrliigid oma aiast ise ja ära vii neid aiast välja, muidu võid neid hoopiski levitada.
  • ÄRA VII AIAPRÜGI LOODUSESSE! Komposti see oma aias või käitu vastavalt kohaliku omavalitsuse juhistele.
  • Võõrliikide loodusesse laskmine ohustab meie loodust ja on rangelt keelatud. Mis kasvab sinu aias, see hoia oma aias.
  • Taim, mis vohab hästi sinu peenras ja lämmatab teisi liike, on suur nuhtlus ka väljaspool aeda. Selliste võõrliikide levikut tuleb erilise hoolega piirata.
  • Kui vajad võõrliigi tõrjeks nõu või soovid invasiivse võõrliigi kasvukohast teatada, kirjuta info@keskkonnaamet.ee.
  • Kompostimise kohta annab häid juhiseid www.kompostiljon.ee