Remont ja Ehitus

Katusevahetus nõuab majaomanikult põhjalikku eeltööd 

Kristjan Arras, Õhtuleht, 22. mai 2020, 13:04
Foto: Pixabay
Katusevahetus on tõsine ettevõte, mida hea lõpptulemuse huvides tasub põhjalikult ette valmistada, kaasates töödesse ehituse asjatundjaid – on ju tegemist hoone olulisima välispiirdega, mis peab ühtaegu olema ehitustehniliselt õigesti lahendatud ja vastupidav, samas ka kena välja nägema.

On terve hulk küsimusi, millele katusevahetust plaanides tuleks leida ammendavad vastused.

Kas uue katuse ehitamiseks on vaja luba?

Eramu katust vahetama asudes võib omanik mõelda küll, et oma maja – teen mis tahan, aga päris nii see siiski pole. Omavalitsusega tasuks igal katusevahetajal enne tööde algust kindlasti ühendust võtta, et hilisemate võimalike arusaamatuste ennetamiseks uurida järele, kas katusevahetus vajab ka ehitusluba või -teatist. Kui katusevahetus muudab maja välisilmet, näiteks on plaanis ehitada välja vintskapid, läheb vaja ehitusluba, selle saamiseks on vaja aga esitada ka ehitusprojekt – dokument, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet ja mis on kogu ehitustöö aluseks. Kui katusekate vahetatakse samalaadse vastu ja muudatusi katuse välisilmes ei tehta, pole luba vaja.

Mis mahus katusetööd ette võtta?

Katusevahetust ette valmistades tuleb läbi mõelda, milline materjal katusekatteks valida, millised lisatööd on tingimata vajalikud, kust annaks kokku hoida, kui suur on kogukulu jmt. Selle väljaselgitamiseks on lihtsaim viis võtta hinnapakkumisi, aga et seda teha, tuleb kõigepealt endale selgeks teha, mis katusevahetusega kaasneb: kas eesmärk on lihtsalt terve ja kvaliteetne uus katus või tahetakse seni tühjana seisnud pööningule ehitada ka eluruumid – kas kohe või tulevikus. Sellest sõltuvad nii katuselahendused kui ka töö hind. Ka siis, kui eluruumide ehitamine katuse alla nihkub esialgu tulevikku, tasub katusealune kohe ka soojustada (paigaldada kvaliteetne hingav aluskate ja nt soojustusvill) ning vajadusel panna paika katuseaknad. Muidugi saab seda kõike teha ka hiljem, aga otstarbekam ja ka odavam on seda teha uue katuse ehitamise käigus.

Kes hindaks konstruktsioonide seisukorda?

Alati tasub lasta katus üle vaadata nii hinnapakkumise tegijail kui ka erapooletul ehituseksperdil, et saada objektiivne ülevaade vajalike tööde kogumahust. Kindlasti tuleks kontrollida katusekonstruktsioonide seisukorda. Selleks avatakse katus olemasolevatest või kõige tõenäolisematest lekkekohtadest, näiteks korstna lähedalt või katuseneelust, kus puidukahjustuste oht on kõige suurem. Kui konstruktsioonid või soojustus vajavad uuendamist, tuleb see töö kindlasti ette võtta. Lõplik tõde selgub sageli alles vana katuse eemaldamisel, seepärast on katusevahetuse eelarvet koostades mõistlik arvestada vähemalt 15% sellest ettenägematute kulude fondi.

Kas teha miinimum või maksimum?

Sageli on mõistlik katusevahetuse käigus parandada ka mõned omaaegsed 

ehitusvead (korsten paikneb katuseneelus, vintskappide katused on liiga väikese kaldega jm). Kui vähegi võimalik, tuleks katust vahetades teha maksimum: kvaliteetsetest materjalidest katus, millele on paigaldatud hoone kui terviku seisukohalt hädavajalik kvaliteetne vihmaveesüsteem ja kogu katusel vajalik turvavarustus (lumetõkked, käigusillad ja redelid jne). Elu näitab, et kui neid kohe ei panda, siis panemata need pahatihti jäävadki. Korstnapühkija näiteks võib aga keelduda katusele minemast, kui seal pole nõuetekohaseid redeleid-käigusildasid.

Kas odavad või kallimad materjalid?

Katus peaks vastu pidama kümneid aastaid, seetõttu tasub ka materjalivalikut  hoolikalt kaaluda – järeleandmine materjalide kvaliteedis võib tähendada seda, et esialgu soodsana tundunud lahendus kujuneb kallimaks. Näiteks ei tohiks soojustatud katuse aluskate olla odav ja õhuke – see peab olema minimaalse kaaluga 160 g/ruutmeeter, armeeritud ja hingav, et majas paratamatult tekkiv niiskus välja pääseks. Õhuke aluskate kipub kiiresti välja venima, kondensvesi pääseb soojustuse vahele, kahjustades puitosi ja põhjustades hallitust. Ehkki hinnale mõeldes võib tekkida plaan kombineerida kokku eri tootjate materjale, tehes valikuid selle järgi, kust mida odavamalt saab, on lõpptulemust silmas pidades siiski mõistlik kasutada ühe tootja materjale.

Arvestada tuleb ka sellega, et koduomanikule meelepärane katusekate ei pruugi alati olla kooskõlas katuse kandekonstruktsioonide seisukorraga – see võib materjalivalikut kitsendada.

Kuidas võrrelda hinnapakkumisi?

Kindlasti ei tohi hinnapakkumisi lõppsumma järgi ritta panna ja igasuguse süvenemiseta otsustada odavaima kasuks. Pakkumisi tuleks rida realt võrrelda, et oleks selge, mida üks või teine ettevõte selle hinna eest pakub: kas need sisaldavad võrdselt kõike katusevahetuseks vajalikku, kas pakutud tooted on kõigil samas kvaliteediklassis jmt. Kahtlusi võiks äratada pakkumine, kus on välja toodud ainult materjalide kogusumma ja paigaldamise tasu – hea pakkumine on maksimaalselt lahti kirjutatud, et tellija saaks täpse ülevaate ja tööde käigus ei lisanduks ebameeldivaid üllatusi lisatasude näol. Usaldusväärne hinnapäring sisaldab viiteid pakkumiste kehtivusele ja tarneajale, ka käibemaksu jm. Kuivõrd ehituskaugel inimesel on keeruline kõigi katuseehituse üksikasjadega kursis olla, on mõistlik kaasata ehitusspetsialist ka pakkumiste võrdlemisse.

Kuidas valida usaldusväärne ehitaja?

Katus on maja olulisim välispiire ja nõuab lisaks ehitusoskustele ka head ehitusfüüsika ja teoreetilise poole tundmist. Kindlasti on vajalik ettevõtte taustauuring, tähelepanelikuks peaks muutma näiteks korduv nimevahetus või lühike tegutsemisperiood. Uurida tuleks maksekultuuri, töömeeste kvalifikatsiooni, kas kasutatakse oma väljaõppinud brigaade või alltöövõttu, kas materjali ja paigaldustööde eest kannab vastutust ja annab garantii üks ettevõte või mitu jmt. Võib ka küsida, millised on olnud ettevõtte varasemad objektid ja uurida nende majaomanike kogemusi ehitajaga suhtlemisel. Usaldusväärsel ettevõtjal ei ole põhjust oma varasemaid töid saladuses hoida, pigem vastupidi.

Pilk peale kaks korda aastas!

Katusele, olgu see värskelt vahetatud või juba aastaid majarahvast teeninud, tuleks vähemalt kaks korda aastas nii pealt- kui ka altpoolt pilk peale visata. Kindlasti tuleks seda teha kevadel kohe pärast lume sulamist ja sügisel pärast lehtede langemist, aga ka siis, kui on oht, et katus võis tormi või lumekoristuse tõttu viga saada. 

Katuselt ja vihmaveerennidest tuleb eemaldada okkad, lehed, oksad ning muu praht, mis tekitavad sageli kahjustusi, ummistusi ja vee liikumist soovimatus suunas. Eraldi  tuleb alati kontrollida katuseharja, räästaid, neelusid ja kõiki läbiviike.