Kodu ja Aed

Ei tasu maha niita: raviomadustega teeleht tohterdab haavad 

Janne Põluaas, ajakiri Tiiu, 29. juuni 2020, 06:05
Foto: Istockphoto
Teeleht, nagu nimigi ütleb, eelistab kasvada teeääres. Kruusateede, jalgradade ja kinnisõidetud metsasihtide ääres on ta täiesti tavaline kasinaist kasvutingimustest hoolimata. Aiapidaja jaoks on suur teeleht (Plantago major) ühest küljest tülikas ja visa muruumbrohi, teisalt aga tänuväärne koduapteegi täiendus.

Hingehaavadele pole tast teadaolevalt abi, küll aga leevendab ihuhädasid. Teelehes sisalduvate ainete toel taanduvad sääse- ja mesilasepisted, põõsaid või vaarikavarsi lõigates saadud kriimustused, väikesed haavad, muljumised, hõõrdumised ja isegi põletused. Tõhusaim moodus haiget saanud kohta ravitseda on panna haavale purustatud teelehed ja katta mõneks tunniks kerge sidemega. 

Teelehe raviomadused olid tuntud juba Vana-Kreekas, temast on lugu pidanud ka Põhja-Ameerika indiaanlased. Tänapäeval on teeleht nii rahvameditsiinis kui ka ravimi- ja kosmeetikatööstuses hinnatud taim, keda leiab seede- ja kopsurohtude, samuti juuksehooldustoodete koostisest.