Kodu ja Aed

Kuidas naadist jagu saada? 

Targu Talita nipiraamat, 10. juuni 2016, 10:41
Foto: Mihkel Maripuu
Harilik naat (Aegopodium podagraria) eelistab kasvada kohtades, kus maa on kobe, huumusrikas ja viljakas ning niiskepoolne. Visa ning jõulise taimena ajab ta end igale poole ja kasvab jõudsalt. Naat tunneb end hästi nii täispäikeses kui ka varjus, ta ei saa otsa ka pikas põuas ega vihmas. Varjulises niiskes naaditihnikus meeldib redutada ka tigudel.

Kevadeti on naati toiduks tarvitanud mitmed rahvad. Ka Eesti vanarahvas teadis rääkida, et kui naat nina mullast välja pistab, on näljahäda kadunud. Väikestes talumajapidamistes on naati niidetud loomadele söögiks.

Koduaias aga võtab ta üsna jõuliselt võimust aia- ja seinaäärtes, marjapõõsastes, maasikamaal ja lillepeenral, tungides sealt ka murusse.

Kõige lihtsam on naati tõrjuda keemilise umbrohutõrjevahendiga Roundup, mille lahusega pritsitakse naadilehti suve jooksul tuulevaikse ilmaga kaks korda. Kange toimega vahendi puhul tuleb jälgida, et see ei satuks kultuurtaimedele.

Samal teemal

Kemikaalide kasutamise vältimiseks tuleb rakendada muid võtteid.

Hävitage suve jooksul võimalikult palju naadi maapealset rohelist osa: kitkuge käsitsi välja või niitke. Et naat seemnetega ei leviks, niitke esimest korda veel enne naadi õitsema hakkamist. Kui seda teha regulaarselt, kurnab see ajapikku naadi juurestiku ära, taimik nõrgeneb ning agressiivne sissetungija taandub.

Kuigi naadi risoomid ei asu väga sügaval mullas (peamiselt kuni 15 cm sügavusel), on neid seal palju. Seepärast kaevake maad pigem hargi kui labidaga. Labidaga kaevates saavad risoomid liigselt tükeldatud ja igast mulda jäänud tükikesest kasvab uus taim. Maa kaevamisel ja harimisel koguge kokku võimalikult palju naadirisoome.

Mahaniidetud naadipealsete pärast pole vaja muretseda. Kuna tegu on nitrofiilse taimega, mis eelistab kasvada lämmastikurikkas pinnases, siis saab selle kompostida väga toitaineterikkaks mullaks.

Artikli aitas teieni tuua: