Aed

Aia kujundamine – kui oled alati igatsenud kirjulehiseid taimi 

Evely Karvak, 30. juuli 2019, 16:28
Foto: Katre Lember, Evely karvak, Eva Luigas
Varjulisemad aianurgad seavad õiterohkusele omad piirid. Ent neisse kohtadesse saab tuua elevust ja efekti kirjuleheliste taimedega.

Maarjaohakas toob tarbeaeda särtsu.Foto: Eva Luigas
Kollasekirjude lehtedega Fortunei kikkapuu lausistutus moodustab roheluse kõrval toreda kollase laigu. Need madalad kikkapuud on ka igihaljad.Foto: Evely Karvak
Harilik pöök ’Marmorata’Foto: Priit Grepp
Kahkja iirise ’Variegata’ kollasetriibulised lehed annavad peenrale mõnusat värvierksust.

Kirju lehestiku eeliseks just varjulisemates kohtades on heledama ja õhulisema mulje loomine, samuti aitavad nad erinevaid rohelisi toone rohkem eraldada ja esile tõsta.

Kirjud lehed esinevad taimedel paljudes toonides, lisades rohelisele valge- või kollasekirjut, samuti roosat või purpurset gammat. Leheservad võivad olla heledamad, teist tooni või värvi või on lehtedel täpid ja triibud.
Kui tavaliselt teeb kirju leht taime huvitavaks ja annab erksust, siis mõned kirju­lehelised aretised näevad asjatundmatule silmale üsna kummalised välja, ent on aiandusmaailmas haruldased ja kollektsionääride seas kõrgelt hinnatud.

Peenraserva on istutatud suurelehised brunnerad ’Jack Frost’.Foto: Eva Luigas
Kirjulehise luuderohuga kaetud varisein suure lillepoti ümber ja taustaks. Foto: Evely Karvak

Hostad on tuntud varjulise aia taimedena ning nende seas on palju kirjulehiseid sorte. Viimased tahavad rohkem päikest, ent kasvavad üsna edukalt ka siis, kui päikest ainult pool päeva näevad. Väga kuuma ja päikselist kasvukohta hostad üldjuhul ei armasta.

Kirjulehelised aeda – millega planeerides arvestada?

Liiga palju kirjut teeb aia rahutuks ja ülemäära kirevaks. Kirjuleheliste hulgas on nii poolvarju ­taluvaid taimi kui ka neid, millel päike aitab lehemustrit luua. Seega päris varju nad tihtipeale ei sobi. Ning mida rohkem varju, seda vähem kirjuks lehed muutuvad.
Mõnedel taimedel jäävad kirjud lehed liigse valguse käes kahvatuks ja kaotavad pisut mustrit, ent teistel aitab valgus mustrit tugevdada.
Valgekirjud lehed teevad poolvarjulise paiga heledamaks ja avaramaks. Teiste ­roheliste taimede vahel mõjuvad nad pilku püüdvalt.
Valgekirjud lehed sobivad hästi kokku külmemat tooni, siniste ja roosakate ning loomulikult valgete õitega.
Kollasekirjud lehed klapivad kollakas­roheliste ja kollast tooni õistaimedega.

Suurelehine brunnera oma valgekirjude lehtede ja erksiniste õitega. Brunnera on kahjuks üks tigude lemmiklilli.

Südaja aktiniidia isastaim on valgete ja roosakate laikudega. Taime vanemaks saades muutuvad värvid kirkamaks.Foto: Evely Karvak
Münt, mille leheservas on valged triibud.Foto: Evely Karvak
Põnev kirju lehega tarbetaim on ka aed-mädarõigas ’Variegata’.Foto: Eva Luigas
Kirjulehelised iileksi sordid on Eestis paraku eriti külmaõrnad.Foto: Katre Lember

Valik kirjulehelisi sorte

Püsililled:
- tipmine puksrohi ’Variegata’.
- väike igihali: valge leheservaga ’Aureovariegata’, kollasekirjude lehtedega ’Argenteo-variegata’, kreemikate laikudega ’Sebastian’
- roomav akakapsas: pronksja helgiga ’Multicolor’, valgelaiguline ’Variegata’ , rosoljevärvi ’Burgundy Glow’, valgekirju ’Arctic Fox’, sordilt ’Rainbow’ leiab nii punaseid, valgeid, - kollaseid kui ka rohelisi toone
- kirjulehine piimalill
- suureleheline brunnera ’Jack Frost’ näitab hõbedase helgi ja rohekate leheroodudega lehti
- helmikpööriste hulgas on palju punakate, kollakate toonide ja kirjude lehtedega sorte
- hostade seas on valgete, kollakate, erinevate roheliste lehetoonidega ning ka purpursete leheroodudega sorte

Puud ja põõsad:
- Thunbergi kukerpuude seas on palju kirjulehelisi sorte, nt ’ Admiration’, ’Golden Ring’, ’Harlequin’, ’Inspiration’
- siberi kontpuu: ’Sibirica Variegata’ ja ’Elegantissima’ on hallikasrohelise ja valge leheservaga, ’Argenteomarginata’ on laialt levinud kontpuu vorm, mille valge randiga lehed värvuvad sügisepoole roosakaks või lausa punasekirjuks
- Fortunei kikkapuu: valgekirjude lehtedega ’Emerald’n Gaiety’, kollakaservaliste lehtedega ’Emerald’n Gold’. NB! Need madalad kikkapuud on ka igihaljad!
- lodjapuulehine põisenelas ’Anny’s Gold’
- must leeder: sordil ’Madonna’ on valgekirjud ja sordil ’Pulverulenta’ lisaks ka kollasekirjud lehed
- Nipponi enelas: roosa-, kollase- ja rohelisekirjude lehtedega ’Gerlve’s Rainbow’
- harilik sirel: rohelise-kollasekirjude lehtedega ’Aucubaefolia’
- kaunis veigela: hallikasrohelise, roosa- ja valgekirjude lehtedega ’Monet’, valgekirjude lehtedega ’Variegata’. NB! Veigelad võivad meie kliimas olla pisut külmaõrnad, talvekindlus oleneb suuresti kasvukohast.
- üheemakaline viirpuu: valgekirjude lehtedega ’Variegata’

TOIMETAJA

+372 5199 3733
dagmar.reinolt@kodukiri.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee