Sisustus

KODUKIRI TULETAB MEELDE: aiataimed vajavad väetist 

Eva Luigas, 17. aprill 2019, 15:00
Väetise doseerimisel järgi alati ohutust ja juhiseid.Foto: Living4media
Toimiva aianduse aluseks on lugupidav suhtumine taimedesse. Kui taimed kasvavad neile vajalike tingi-mustega kasvukohas, on hästi toidetud ja hooldatud, on tulemus ka silmale näha.

Kindlasti väeta kevadel ka muru.Foto: Living4media

Normaalseks arenguks ning õitsemiseks-viljumiseks vajavad taimed toitaineid. Osa sellest saavad nad olemasolevast mullast. Kui toitaineid juurde ei anta, kurnavad taimed kasvukoha mulla mõne aastaga ära. Et seda ei juhtuks, tuleb väetamise reeglid endale selgeks teha.

Päris ühtemoodi kõikide taimede väetamine aga ei käi. Olenevalt liigist. on toitainete vajadus taimedel erinev. On taimi, mis on kohastunud hakkama saama üsna­­gi ekstreemsetes tingimustes ja eelistavad pigem lahjemat kasvupinnast ning väga vähest väetamist. Sellised on näiteks kivik­taimla ja alpiaia taimed. Rikkalikult õitsevad, väänduvad ja viljuvad taimed (roosid, elulõngad, marjapõõsad, viljapuud ja köögiviljataimed) vajavad tunduvalt rohkem ja spetsiifilisemaid toitaineid.
Väetamine aga kipub olema teema, mis eriti algajale aednikele peavalu valmistab. Kõik tundub esmapilgul keeruline ja mõneti arusaamatu. Kuid kui teemasse süveneda ja põhiline endale selgeks teha, ei olegi asi enam nii raske.

Väetise doseerimisel järgi alati ohutust ja juhiseid.Foto: Living4media


Kõigepealt on oluline teada põhilisi taime­toitaineid (makroelemente), mida taimed kasvuks ja arenguks vajavad. ­Esmased makroelemendid on lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K). Lisaks neile vajavad taimed mitmesuguseid muid makro- ja mikroelemente.
Väetised võivad olla nii looduslikku kui ka mineraalset päritolu. Looduslikes väetistes on toitainete kontsentratsioon väiksem. Lisaks tööstuses toodetule saab väetisi ka ise n-ö toota. Kõige lihtsam on teha kodust komposti. Ka sügisesed lehed on väga hea mullamaterjal ning tuttava hobukasvataja juurest toodud sõnnik annab samuti rammu. Peab ainult teadma, et kodusel viisil (kuumutamata) komposti tehes ei hävi taimejäänustest pärit haigused ja kahjurid ning sinna sattunud seemnedki ei kaota idanemisvõimet. Samuti on komposti ja sõnnikuga väetamisel oht kas üle- või alaväetada, sest kusagil ei ole ju kirjas kasutusõpetust. KK

Lopsakad ja terved taimed valmistavad rõõmu ja mõjuvad töövõiduna.Foto: Living4media

Pane tähele!

Lämmastikku vajavad taimed kõige rohkem kevadel, kui nad alustavad kasvu ja neil arenevad lehed ja varred. Kevadväetistes ongi kõige rohkem lämmastikku. Suveväetistes on lämmastiku kontsentratsioon väiksem ning sügisväetistes pole seda üldse.
Fosforit vajab taim seemnete idanemiseks, paremaks juurdumiseks ja ka õiepungade arenguks. Suurema fosforisisaldusega on tavaliselt suviseks kasutamiseks mõeldud väetised.
Kaalium tugevdab taimede kudesid ning tagab viljade ja mugulate arengu. Õitsvatel taimedel toetab ja pikendab õitsemist ning valmistab nad ette talvitumiseks. Seetõttu kasutatakse kaaliumirikast väetist sügis- ning istutusväetisena.

Millist väetist millise taime puhul kasutada ja millal, seda reedavad väetise nimi ning pilt väetisepakil. Kõige olulisem on pidada kinni väetamise aegadest ja väetusnormist. Igal väetisel on see erinev ning enne väetamist peab pakil oleva kasutusjuhendi hoolikalt läbi lugema ja neist reeglitest kindlasti kinni pidama.