Kodu ja Aed

OHTLIK AHI? Lahendused, kui oled avastanud katkise kütteseadme 

Kodus.ee, 18. märts 2019, 17:37
Foto: Pixabay
Suurimat ohtu kujutavad valesti paigaldatud metallkorstnad ja kütteseadmele mittevastava korstna kasutamine. Valesti paigaldatud metallkorstnad ongi enimlevinud küttekolletega seotud tulekahju põhjustest.

„Esimene samm peaks olema visuaalne ülevaatus: jälgida, et ühendused korstnaga oleksid korralikud, mõradeta ja õigest materjalist. Küttekolded ei tohi olla katkised, ebaloomulikult välja vajunud ja katkiste tahmaluukide või koldeustega,“ räägib Koldevärk OÜ juhataja Veikko Martin ja lisab: „Kontrolli, kas küttseadet on võimalik puhastada. Jälgi, et koldes ei oleks katkiseid kive, et ahjuvõlvis oleksid kõik kivid alles, et soemüüri vaheseinad ei oleks kokku kukkunud. Hinda ka korstna olukorda pööningul ja katusel.“

Lahendused

Kui olete ise tuvastanud katkise kütteseadme, tasuks kindlasti kutsuda kohale ka pottsepp või korstnapühkija, kes saavad aidata pisemate remonttöödega. Kui tegemist on äsja soetatud eluruumiga, on kahtluste korral soovitav lasta kütteseadmed üle vaadata pottseppmeistril. Tavaliselt piisab pragude täitmisest, puhastusluukide vahetamisest või paigaldamisest, ütleb Veikko Martin.
Vahel tuleb ka koldeluugid või pliidil praeahi vahetada. Kui ohuks on liiga väike ohutuskuja põlevmaterjalini, on vajalik teha ka seinaparandustööd ja näiteks saunakeriste puhul paigaldada lisakaitseekraane. Sageli on olnud mõttekas siiski mitte remontida, vaid ehitada juba uus ja kaasaegne küttesüsteem, et ohutus oleks tagatud.

Küttekolde kestlikkusnipid

Jahedate ilmadega ja niiskuse majja tekkides, kiputakse sageli üle kütma – et mida rohkem, seda parem. Kus on piir? Missugune võiks olla optimaalne ja õige kütterežiim?

„Vale küttematerjali kasutamine on üks põhjuseid, mis küttekolde ja korstna eluiga kindlasti lühendab,“ teab Martin. „Olen korstnapühkimise käigus koldest välja võtnud lapsemähkmeid, plastpudeleid, jogurtipakke ja vanu jalanõusid. Kindlasti ei tohi kütta märja kütusega, niiskus ongi kõige suurem pigi tekitaja. Kuiv küttepuu annab ca 80% rohkem sooja kui märg või toores.“

Soemüüriga pliidi kütmisel soovitab pottsepp arvestada, et mida külmem on õues, seda kauem tuleks otsesiibrit lahti hoida, et korstent üles soojendada, tekitada hea tõmme ning vältida tahma ja pigi teket. Siis on kütmine efektiivne ja me ei lõhu korstent. Ahju kütmisel ei tohiks aga kollet täita puudega kogu ulatuses, umbes 1/3 peaks jääma vabaks.

Edasi loe portaalist kodus.ee.