Üritused

Kõige meisterlikum palkmajaehitaja on Ahto Naruski (7)

Dagmar Reinolt, 2. juuli 2019, 09:13
Ahto NaruskiFoto: TAAVI SEPP
Nädalavahetusel toimus Eesti Vabaõhumuuseumis IX Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlus ja Puitmajapäev 2019. Puitmajasektorit tutvustava kogu pere päeva raames toimus lisaks palkmajaehitajate võistlusele ka erinevaid seminare ja töötubasid ning tutvustati huvilistele muuseumi uut näidishoonet.

Eesti Puitmajaliit ja klaster koos Lõuna-Eesti palkmajatootjate ning Hiiumaa Ametikooliga korraldasid üheksandat korda palkmajameistrite omavahelist mõõduvõttu. Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlus on ainuke omataoline üritus nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil, kus professionaalsed palkmajaehitajad oma oskusi teiste kolleegidega võrrelda saavad. Võistlejad peavad kiirust ja parimat tehnikat näitama palkmaja ühe olulisima konstruktsiooni osa – nurgatapi ja vara – valmistamisel.

Kokku osales selle aasta võistlusel 12 palkmajaehitajat, kelle seas oli nii professionaale kui ka eriala omandavaid õpilasi Hiiumaa Ametikoolist. Eesti puitmajaklastri juhi ja ürituse ühe korraldaja Eeva Vahtramäe sõnul on eelmisel aastal sisse viidud täiendus, et võistlusel saavad osaleda ka palkehituse eriala õpilased, ennast positiivselt õigustanud. „Ametikooli õpilased annavavad võistlusele värsket hingamist ning see näitab ka pealtvaatajatele, et palkmajaehitus on populaarsust koguv eriala.“

Kõige kiiremini ja meisterlikumalt tuli võistlusformaadis oma sooritusega toime Hobbiton OÜ palkmajameister Ahto Naruski. Vahtramäe kinnitas, et osalejad saavad võistlusel valmistatava nurgatüübi ise valida ehk teha just seda palkmaja nurgatüüpi, milles nad on kõige osavamad. „Võistlejatel oli võimalus valida kolme erineva nurgatüübi vahel: eesti tuulelukuga puhasnurk, eesti tuulelukuga järsknurk ja Norra nurk. Lõplik paremusjärjestus kujuneb kombinatsioonis töö teostamise ajast ja töö kvaliteedist,“ lisas Vahtramäe. Naruski valmistas Eesti tuulelukuga järsknurka ning tore on see, et mees on kutsevõistlusel osalenud igal aastal selle toimumisaja algusest. Teise koha sai Vanaajamaja MTÜst Margus Palolill (Eesti tuulelukuga järsknurk) ning kolmanda koha vääriliseks tunnistati Jaanus Mertsina samuti Hobbiton OÜ-st (Eesti tuulelukuga järsknurk).

Võistluse tulemused:

I koht – Ahto Naruski 35 min 28 sek

II koht – Margus Palolill 42 min 48 sek

III koht – Jaanus Mertsina 59 min 43 sek

Parim võistleja mitte professionaalide kategoorias oli Märt Vahtramäe (Hiiumaa Ametikool). 

Hiiumaa Ametikooli palkmajaehituse eriala põhiõppejõud ja kutsevõistluse korraldaja Andres Veel toob omalt poolt võistluse erilise poolena välja selle, et võistlus on huvi pakkunud ka välismaa partneritele. „Kui Jaapani Palkmajatootjate Assotsiatsiooni esindajad eelmisel aastal Räpinas kutsevõistlust vaatamas käisid, arenes üheskoos mõte, et võiks jaapanlaste palkehituse võtteid ka meie kutsevõistluse raames tutvustada. Lõpuks nii juhtuski, et Eesti meestele tuli konkurentsi pakkuma Jaapani palkmajaehitajate esindaja Akio Utsu (Wild Life Ltd).“  Jaapanlane valmistas Kanada palkmaja sadultapiga nurgatüüpi, mis erines teistest näiteks selle poolest, et nurgatüüpi valmistamiseks kasutas jaapanlane ümarat palki, samal ajal kui eestlaste tapid eeldasid kandilise profiiliga puidupalke. Kanada sadulatapp on levinud näiteks Põhja-Ameerikas ja Kesk-Euroopas (Saksamaal, Austrias, Šveitsis).

2019. aasta kutsevõistlus toodi Räpinast Tallinnasse ning peeti koos Puitmajapäevaga. Kogu päev kujunes koostöös ettevõtjate ja EVM-iga üheks terviklikuks puitmajasektorit tutvustavaks ürituseks, kus lisaks kutsevõistlusele ja valmiva näidishoone tutvustamisele toimusid ka tööriistade mess, mitmed seminarid ja töötoad ning lasteala. Eesti Vabaõhumuuseumile kingitav näidishoone on innovaatilise elu- ja töökeskkonda tutvustav kaasaegne puidust tehasemaja, millest saab ühtlasi ka Eesti puitehituse kompetentsikeskus.

7 KOMMENTAARI

m
- 20 le 4. juuli 2019, 07:41
mul maja 1920 ei puhu kuskilt läbi.õhtul köetud pluss 24 hommikul 20
h
Heiner Tilk 3. juuli 2019, 10:06
Kena küll, mitukümmend aastat koolitatakse palkmajaehitajaid, neid on kümneid tuhandeid ja sadu firmasid. Probleem on selles, et milleks neid tarvis o...
(loe edasi)
Loe kõiki (7)