Kodu ja Aed

Pargiroosid aeda: millist sorti valida? 

Marika Piskunova, 30. juuli 2019, 13:55
Valge näärelehine kibuvits võib õitseda kuni septembrini.Foto: Pixabay
Pargiroosid on vähenõudlikud ja külmakindlad ning sobivad seetõttu hästi kasvatamiseks ka algajale aiapidajale. 

Pargiroosi võib kutsuda kodustatud kibuvitsaks. Neid võib kasvatada nii väikeses aias kui ka suuremal haljasalal. Eesti koduaedades kasvatatakse enamasti punalehist kibuvitsa ja kurdlehise, helkiva, valge ja näärelehise kibuvitsa sorte. Paljudel pargiroosidel on vaatamata pikaajalisele aretustööle ja ristamisele säilinud algupärane meeldiv lõhn.

Samal teemal

Pargiroose võib istutada suuremate ja väiksemate gruppidena, ent korduvõitsejad ja madalamad sordid sobivad hästi ka üksikult segaistutusega peenardesse teiste taimede vahele. Roosidele sobilikud naabrid on hõbedase, hallika ja punastes toonides lehestikuga dekoratiivsed põõsad, nagu valge- ja roosaõielised põõsasmaranad, erinevad värvilise lehestikuga kukerpuu sordid, madalakasvulised pajud ja muud.

Püsikutest sobivad roosidega hästi paljud kõrrelised, kortslehed, kurerehad, halli lehestikuga pujud, lavendlid, salveid, nõianõgesed, naistenõgesed, samuti siilkübarad, raudrohud ja paljud maitsetaimed, nagu iisopid, pune, liivateed, meliss.

Kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa)

Tugevakasvuline tihe põõsas kasvab 1,2–2 m kõrguseks. Tema pisut kurrulised ererohelised lehed on eriti kauni läikega. Varred on tihedalt kaetud okastega. Juunis–juulis ilmuvad põõsale suured ja lõhnavad valged, roosad või punased liht- või täidisõied. Õitsemine on rikkalik ja küllaltki pikaajaline, paljudele sortidele arenevad hiljem suured oranžikaspunased söödavad viljad.

Sügisel omandab lehestik kuldkollase värvi. Enamik kurdlehise kibuvitsa hübriide annab vähemal või suuremal määral juurevõsu.

Eriti populaarsed on Lätis aretatud korduva õitsemisega sordid 'Guna', 'Hansa', 'Zaiga', 'Ritausma' ja 'Lydia Freimane'. Ilusaid sorte on aretanud ka soomlased. 'Roadrunneri' rühma hübriidid, mis õitsevad kuni sügiskülmadeni ja sort 'Fru Dagmar Hastrup' sobivad madala kasvu (0,5–0,7 m) tõttu hästi ka lillepeenrasse ja väiksemasse aeda. Uuri ka nelgiõit meenutavate õitega 'Grootendorsti' sarja roose.

Kurdlehelise kibuvitsa õitsemine on rikkalik ja küllaltki pikaajaline ning paljudele sortidele arenevad hiljem suured oranžikaspunased söödavad viljad.Foto: Pixabay

Näärelehine kibuvits (Rosa pimpinellifolia)

Uuemate sortide talvekindlus võib olla erinev, seetõttu uuri enne uue sordi soetamist tema kohta erialast kirjandust või küsi infot kohalikelt roosikasvatajatelt. Näärelehine kibuvits alustab õitsemist juba juunis.

Olenevalt sordist võib õitsemine jätkuda kuni septembrini. Enamasti õitseb see korra suve jooksul, ent uuemad sordid on ka korduvõitsejad.

Kasvukõrgus varieerub olenevalt sordist 1–2,5 meetrini. Taime oksad on püstised, kergelt kaarduvad ja kaetud tihedalt okastega. Vanematel sortidel koosneb leht paljudest väikestest lehekestest, uuematel sortidel on lehed suuremad. Annab mõõdukalt juurevõsu. Sügiseks arenevad ümmargused mustad kibuvitsamarjad ja lehestik omandab kauni sügisvärvi.

Valge näärelehine kibuvits võib õitseda kuni septembrini.Foto: Pixabay

Helkiv kibuvits (Rosa nitida)

Eriti ilusa läikiva lehestikuga põõsas kasvab 0,5–0,8 m kõrguseks. Selle okstel on rikkalikult punakaspruune ogasid. Juunis-juulis tulevad põõsale väikesed roosad nõrgalt lõhnavad lihtõied. Põõsas on väga vastupidav, taludes nii niisket kui ka kuiva kasvupinnast ja madalaid temperatuure. Helkiv kibuvits annab ka juurevõsu. Tuntud sordil 'Dart's Defender' on tumeroosad pooltäidetud õied.

Valge kibuvits (Rosa × alba)

Väga rikkalikult õitsevat, tugevakasvulist ja vastupidavat valget kibuvitsa kasvatati tõenäoliselt juba keskajal. Kibuvitsa lehestik on enamasti hallikasrohelist värvi, õied on tugevasti täidetud ja lõhnavad meeldivalt. Tuntumad sordid on 'Maiden's Blush', 'Mme Plantier', 'Maxima'.

See kibuvitsasort on hinnatud eelkõige omapärase sinakashalli lehevärvi, aga ka erilise vastupidavuse ja kohanemisvõime tõttu. Taime istutades tuleb arvestada, et põõsas vajab kasvamiseks palju ruumi. Heades oludes võivad graatsiliselt kaarduvad punakad väheste okastega oksad sirguda kuni 2,5 m kõrgeks ja ka põõsa laiuseks peaks arvastama umbes sama mõõdu.

Punalehine kibuvits õitseb juunis-juulis suhteliselt lühikest aega, ent väga rikkalikult. Väikesed roosad, seest valged lihtõied asetsevad kobaratena varre tipus. Pärast õitsemist valmivad pruunikad viljad. Roos ei anna juurevõsu.