Remont ja Ehitus

Värvimine ja regulaarne hooldus kaitseb katust ning annab sellele värskema ilme 

Kodus.ee, 14. august 2019, 15:08
Katus tuleb paar korda aastas üle kontrollida.Foto: PantherMedia/Scanpix
Värske ilme andev katusevärv peab vastu pidama vihmale, tuulele, päikesele ja külmale. Lisaks õigele värvile tuleks katus ning selle detailid ka vähemalt paar korda aastas üle kontrollida ning seda vajadusel hooldada.

Näiteks betoonkivile sobivad hästi akrüülvärvid, milles on rohkelt polümeere ja tahket pigmenti, tänu millele katab värv katusepinda hästi ning tulemus jääb ilus ja kauakestev. Põhiline erinevus on värvide hingavuses. Kivikatuse värv peaks võimaldama värvikile vahelt kivisse akumuleerunud niiskusel välja hingata. Värvikile hoiab katusekivi vihma või lumevee kiire imendumise eest.

Plekk-katuse värv on reeglina poolläikiv või läikiv, mis tagab sellele kindla kaitse niiskuse ja keskkonna saaste (happevihmade) lagundava toime vastu. Kui plekk-katuse värvist imenduks niiskus läbi, siis hakkab plekk koheselt väliskeskkonna mõjul korrodeeruma. Kattes kivikatuse plekk-katuse värviga, ei pääse katus hingama, seevastu aga kattes plekk-katuse kivikatuse värviga, pääseb niiskus kergemini aluspinda. Metallivärv on jäigema kilega, kui kivikatuse ja eterniitplaadivärvide kile on elastsem.

Mida katusehooldus endast kujutama peaks?

Täpsem hooldusvajadus sõltub materjalist, näiteks praktiliselt hooldusvaba kivikatuse puhul piirdub see enamasti kontrolliga. Sõltumata materjalist vajab katus kontrollimist kaks korda aastas: kevadel pärast lume sulamist ning sügisel, kui lehed puudelt on langenud. Kui kevadel piisab enamasti katuse ülevaatusest, siis sügisel on vajalikud ka väiksemad hooldustööd, mis on jõukohased igale majaomanikule.

Vihmaveerennid peab ummistusest puhastama.Foto: Pixabay

Esmalt tuleb lehtedest puhastada vihmaveerennid, kust ummistuse korral ei saa vesi ära voolata ning hakkab katusekonstruktsioone (nt sarikaotsi) märjaks tegema. See omakorda võib tekitada niiskuskahjustuse. Samuti kogunevad lehed sageli katuse neeludesse või läbiviikude juurde, kuhu jääb kergesti pidama ka lumi. Korduvalt sulades ja uuesti külmudes võivad need koosmõjus katust kahjustada. Katuseakende, korstnate ja muude läbiviikude ümbert tasub eemaldada ka sammal, mis imeb käsnana vett endasse ja võib mitme asjaolu kokkulangemisel hakata niiskust majja sisse pressima. Lisaks tasub vaadata, kas katust ümbritsevaid puid on vaja pügada. Katusedetailide vahele kasvanud puuoksad on üks enimlevinud katuselekke põhjuseid.

Kindlasti tuleb üle vaadata kõik katusedetailid. Ülevaatust võiks alustada katuseharjast, veendudes, et kas harjakivid või harjaplekk ja -tihend on omal kohal ning kinnitatud. Seejärel peaks silmadega üle käima kogu katusepinna ning tähelepanelikult üle vaatama läbiviigud ja katuseneelud, hinnates, kas plekid, tihendid ja kivid on omal kohal. Eraldi tähelepanu nõuab korsten: halvimal juhul võib kevadel sulav lumi kaasa viia kogu korstna katusepealse osa. Seetõttu peaks üle vaatama, kas korstnamoodulite kinnitusklambrid ja vihmamüts on kinni ning korstna läbiviik katusest omal kohal.

Räästaid kontrollides tuleb veenduda, et vihmavesi voolaks otse renni, mitte ei teeks seda tuulekasti kaudu. Viimasel juhul on tuulekasti laudadel veejäljed näha. Viimasena peaks üle vaatama turvavarustuse: kas redelid ja käigusillad on terved ning tugevalt kinnitatud.