Sisuturundus

Elistvere loomapark on talvel väisamist väärt – külla ootab ka karu Karoliina! 

Elistvere loomapark, 22. november 2019, 10:27
Foto: unknown
„Võib öelda, et talvel näevad metsloomad ilusamad välja, sest nende talvekarv on paksem ja kohevam. Karvavahetus kestab teinekord pikemalt ja suvel on mõned kiskjad natuke lohakamad. Kuna nad pole piisavalt lemmikloomad, et neid iga päev kammida, siis elabki karv oma elu. Samas talvel on loomad kohevad toredad pallikesed,“ kirjeldab Elistvere loomapargi teabejuht Elle Mäerand.

Suveajal on Tartumaal asuv Elistvere loomapark külastajate hulgas ülipopulaarne. Teisalt on seal palju toredat (või isegi toredamat) näha ka talvel. Kes kardab, et talvisel perioodil eriti loomi ei näe, siis selle arvamuse lükkab Elle Mäerand ümber. Kõik loomad peale talveuinakut tegeva kährikkoera on aktiivsed.

„Elistvere loomapargis näeb talvel isegi karu, tema meil talveunne ei jää. Ta küll pikutab pesa peal, kuid siiski kõnnib meeleldi ringi ja näitab ennast. Looduses lähevad nad magama sellepärast, et on toidunappus.. aga Karoliina on vist aru saanud, et siin saab kogu aeg süüa. Või siis ei leia ta sobivat kohta magamiseks,“ seletab Mäerand. Kõnealusel teemal on suheldud Mati Kaaluga, kes kinnitas, et karu tervisele on ärkvelolek ohutu.

„Tegelikult ongi hea, et karu ei maga, sest siis saame tema sünnipäeva pidada,“ muigab Elle. Just karu Karoliina sünnipäev 26. detsembril ongi üheks Elistvere loomapargi talviseks tõmbenumbriks. Sealjuures tuleb rahvas meeleldi teisel jõulupühal loomi kaema. „Ei pea alati kolm päeva järjest söögilaua taga istuma. Teine jõulupüha on paras aeg tulla õue värsket õhku hingama,“ leiab Mäerand. Muuseas, karu premeeritakse sünnipäeval hea ja paremaga. „Näiteks anname talle torti. Vaatame veel, kas teeme selle marjadest või kalast,“ toob Mäerand välja.

Peale karu on talvisel ajal eriti vahva uudistada ilveseid. „Suvel on ikka väga hea õnn ja juhus, kui ilvest näed. Talvel on tõenäosus tunduvalt suurem,“ lausub teabejuht. Ta soovitab ilvese puuri juures rahulikult seista ning vältida edasi-tagasi kõndimist. „Ilvesed istuvad ju nii stoilise rahuga. Silm peab harjuma, enne kui neid näed. Ilveste karvavärv muutub talvel hallikamaks ja valgemaks – niimoodi on nad puutüvedega üsna ühte värvi,“ jutustab Mäerand.

Kuused aedikus loovad jõulumeeleolu

Muide, ka jõulumeeleolu jõuab igal aastal Elistvere loomaparki! „Püüame puure talviselt kaunistada, pannes loomade aedikutesse kuuski. Selleks, et nendele ka natuke meeleolu luua,“ ütleb teabejuht. Loomulikult tekitavad aedikusse sätitud kuused loomades uudishimu ning sageli minnakse neile ka hammastega kallale. Näiteks kitsed näksivad kuuse õige kiiresti ära ja sinna on vaja peagi uus asemele panna. „Eks iga uus asi on loomadele põnev ja elavdab nende päeva. Muidu on neil kõik harjumuspärane, aga kuuske saavad tükk aega uurida,“ lisab Mäerand.

Tema kinnitusel on lumine Elistvere loomapark eriti armas. „Tõeliselt kena on jalutada mööda lumist teed piknikualale või järve äärde. Seal märkab veel igasuguseid linde ja metsloomi, kes pole meil puuris. Näiteks meie nägime ühel päeval, kuidas metsnugis puges võrgusilmast ilvese aeda. Aga temal võis see käik küll kurvalt lõppeda..“ kirjeldab Mäerand.

Kuigi peaasjalikult armastavad Elistvere loomaparki lapsed, siis on siin rohkelt vaatamist ka täiskasvanutele. „Hästi palju tuleb loomaparki vanemaid inimesi, kes käisid kunagi siin oma lastega. Nad on näinud isegi seda, kuidas karutüdruk Karoliina oli pisike. Kuna siin on tore, tulevad nad ikka ja jälle tagasi,“ mõtiskleb Mäerand. Ta toonitab, et loomapark pole nagu muuseum, mis on alati samasugune. „Meie nii-öelda eksponaadid on loomad, kes tegutsevad iga kord teistmoodi. Näiteks kui Karoliinal on lõbus tuju, siis ta võib mässata ja mängida niimoodi, et see on lausa eraldi etendus,“ sõnab Mäerand.

Lisainfot nii asukoha kui ka loomade kohta leiad SIIT!

1997. aastal loodud Elistvere loomapargis Elistveres saab näha euroopa piisonit, põtra, põhjapõtra, metskitse, kabehirve, pruunkaru, ilvest, rebast, kährikkoera, harilikku oravat, metsnugist, tuhkrut, kivinugist, ameerika naaritsat ehk minki. Koduloomadest on olemas küülikud.

Siseruumides võib tutvuda näriliste ekspositsiooniga. Kaks tuba on sisustatud akvaariumitega, kus on võimalik näha merisigu, deegusid, hamstreid, liivahiiri, tšintšiljasid ja laborihiiri.