Üritused

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis saab imetleda Kreenholmi tekstiilidisaini 

Dagmar Reinolt, 23. jaanuar 2020, 10:47
Trükikangas. 1977. Disainer Koidu SirpFoto: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Näitus „Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963–2005“ tutvustab lähemalt Kreenholmi manufaktuuri tekstiilitoodangut ja seda kujundanud kunstnikke.

Trükikangas. 1977. Disainer Zoja SaltõkovaFoto: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Kreenholmi manufaktuuris toodetud kangad on olnud Eesti elu loomulik osa aastakümneid ja mõjutanud mitme põlvkonna igapäevaelu. 1857. aastal asutatud vabriku arengut on käsitletud nii majandus- ja tööstus- kui ka arhitektuuriajaloo perspektiivist, kuid vähe on teada seal töötanud ja ajastuspetsiifiliselt anonüümseks jäänud, ent tugevalt siinse argiümbruse ilmet kujundanud tekstiilidisaineritest. Suuremal osal eestlastest on olnud kokkupuude Kreenholmi kangastega rõivaste, voodipesu, rätikute või laudlinade kujul. Kes olid Kreenholmis 1960. aastatest need kunstnikud, kes määrasid trüki-, frotee- ja žakaarkanga kaudu siinse argikeskkonna ilme, ja mida Kreenholmis täpsemalt toodeti? Näituse eesmärk on vabriku keskse väljundi, tekstiilitoodangu, sellega seotud tingimuste, võimaluste ja protsesside ning seda kujundanud kunstnike lähem tutvustamine.

Esimene kunstnike koosseis alustas Kreenholmis 1963. aastal, kui avati žakaarkanga valmistamisele keskendunud Georgi vabrik, mis lõi tugeva aluse mööblikanga tootmisele. 1967. aastal avatud viimistlusvabrikus alustati trükikangaste tootmisega ja professionaalsete kujundajate ring laienes. Kui peamine kunstnike koolituskeskus ENSVs oli riiklik kunstiinstituut (ERKI), siis enamik Kreenholmis tegutsenud kunstnikke olid hariduse saanud Moskvas, Peterburis, Ivanovos ja mujal. Nii segunesid Kreenholmi kangastes tehniliste võimaluste kõrval mõjuteguritena mitmed kultuurilistest ja esteetilistest eelistustest ning traditsioonidest kantud eripärad.

Näitusel tuuakse vaatajani Kreenholmis toodetud kangaste kujunduste haruldaselt lai spekter ja tutvustatakse seeläbi lähemalt tööstuskunstniku positsiooni ning tekstiilide disainimisega 1960. aastate algusest tegelenud kunstnikke nagu Irina Ševtšuk, Šamil Alijev, Koidu Sirp, Maasike Maasik, Boriss Uvarov, Nadežda Hlestkova, Tamara Barbarina, Natalja Kapajeva, Jelena Jupatova ja paljud teised.

Trükikanga kavand. 1986. Disainer Nadežda HlestkovaFoto: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Kreenholmi kui nähtuse erinevad aspektid, selle kunagine totaalsus ja paratamatu hääbumine on kõnetanud ning kujunenud oluliseks lähtepunktiks mitmetele tänastele kunstnikele. Ka käesolevale näitusele on kaasatud kaasaegse kunsti teoseid – 2009. aastast pärinevad Eleonore de Montesquiou Kreenholmi arhiivimaterjalidele toetuv videojutustus „Vabrik“ ja Marge Monko videotöö „Nora õed“, aga ka Andres Toltsi ja Signe Kivi loomingut.

Näitus valmis möödunud aasta keskpaigaks Narva Muuseumis ning on kohandatud ja täiendatud ETDMi tarbeks, muuhulgas tänu värskelt leitud materjalile, mis on aidanud tuvastada senisest enamate kangakujunduste autoreid.

Eksponeeritud on rohkelt kangaste näidiseid, kuid seejuures siiski vaid väike valik Kreenholmi toodangust läbi aastate.